Haridusvaldkondade saavutuste dünaamika. Koostanud: psühholoogiadoktor, professor R

K2.P1. Õpilaste saavutuste positiivne dünaamika

Laste individuaalse arengu dünaamika kättesaadavus

Abi kinnitus

MBDOU "Saratovi oblasti Krasnoarmeiski linna lasteaed nr 14" õpetaja Urzhumtseva V.V. on üles ehitatud põhjaliku põhiprogrammi pädeva kombinatsiooni alusel “Haridus- ja koolitusprogramm lasteaias”, toimetanud M.A. Vassiljeva, V.V. Gerbova, T.S. Komarova ja mitmed osalised programmid ( Nikolaeva S.N. "Noor ökoloog" - M., 1993; “Tervisliku eluviisi põhialused”, toim. N.P. Smirnova - Saratov, 2000; I.A. Lykova “Värvilised peopesad”, - “Sfäär”, M., 2007) ja haridustehnoloogiad.

Laste arengu jälgimine toimub kaks korda aastas (oktoobris ja mais). Järelevalve põhiülesanne on välja selgitada, mil määral on laps haridusprogrammi omandanud ja koolieelses lasteasutuses korraldatava õppeprotsessi mõju lapse arengule. Eelkooliealiste laste arengutulemuste hindamisel lähtutakse programmis antud arengunäitajatest põhivaldkondades:

Peamised diagnostikameetodid on vaatlus, eksperiment, vestlus ja tegevusproduktide analüüs. Diagnostikatöö võimaldab näha subjektiivseid ja objektiivseid pilte laste põhiteadmiste valdamise tasemest erinevates tegevusvaldkondades.

Praktiseeriva õpetajana on Urzhumtseva V.V. seab teadlikult eesmärgi iga oma pedagoogilise tegevuse arendamiseks ja mäletan, et erinevatel lastel on erinev algne arengutase, erinevad võimed ja kalduvused ehk nad arenevad mõnevõrra erinevalt ja eri suundades. Kaasaegsetes tingimustes töötamine keskendunud lapse arengule, õpetaja

• 
  seab arengueesmärgid,
• 
  annab tagasisidet lapsega suheldes.

• 
  tuvastab hulga probleeme,
• 
  koostab praktilisi juhiseid ja soovitusi,
• 
  korrigeerib lapse edasist arengut õiges suunas.

MBDOU "Lasteaed nr 14" juhataja

Krasnoarmeysk" ____________ (Dorofejeva N.A.)

Lasteaia õpilaste intellektuaalse arengu analüüs võimaldab järeldada:

Diagnostika täielike ja täpsete ideede olemasolu kohta meid ümbritseva maailma kohta näitab, et tulemused jäävad õppeaasta tasemele.

Lasteaia "Vikerkaar" eelkooliealiste laste kasvatamise, arendamise ja hariduse tervikliku programmi jaotise "Ma õpin maailma tundma" tundides / Toimetanud T.N. Doronova jt puudub järjepidevus kunstilise tegevuse, kõne arenguga; uuritava materjali vaheldumine ja kordamise sagedus on häiritud; vaimne koormus klassiruumis ei ole tagatud ebapiisava lahendatavate ülesannete hulga tõttu. Sellegipoolest nõuab Rainbow programmi raames keskkonnaga tutvumine üsna suurt komplekti lastele mõeldud individuaalseid märkmikke, mida tuleb igal aastal uuendada - see põhjustab raskusi programmi materjalide täieliku rakendamise tingimuste tagamisel. Programmis on määratletud pikaajaline planeerimine ja teemade jaotus kuude kaupa, kuid puudub seos keskkonnaga tutvumise, kõne arendamise ja muude lõikude vahel.

Elementaarsete matemaatikamõistete kujunemisel on positiivne dünaamika 2,7%. 12%-l eelkooliealistest õpilastest on matemaatiliste põhimõistete tase madal.

Tunnid viiakse läbi pikaajaliste plaanide järgi, mis on määratud Vikerkaare lasteaia eelkooliealiste laste kasvatamise, arendamise ja hariduse tervikliku programmiga / Toimetanud T.N. Doronova jt Koolieelsete lasteasutuste nooremate ja keskmiste rühmade töö sisu, diagnostilised tehnikad, õppeprotsessi vormid ja meetodid vastavad vanusenõuetele. Kuid vanemates, ettevalmistavates rühmades on matemaatilise materjali sisu oluline komplikatsioon, samal ajal ei pühendata piisavalt aega arvude kvantitatiivsetele omadustele, arvude koostise ideedele ja on ka ebakõla. visuaalses, konstruktiivses ja matemaatilises tegevuses käsitletavate teemade sisus ja selle eraldatuses.

Programmiga ette nähtud pikaajalistes plaanides ei paku enamik tunde ebapiisava ülesannete arvu tõttu vaimset pinget. Kunstitegevuses on muusikaliste oskuste kujunemisel positiivne dünaamika. Sellegipoolest on koolieelsete lasteasutuste tehniliste oskuste ja kunstialaste oskuste näitajad madalad 16% õpilastest.

Selle jaotise töö sisu ja tehnoloogia on rahuldavad, kuid õpetajad ei ole seda õigesti rakendanud. Vikerkaare lasteaia eelkooliealiste laste kasvatamise, arendamise ja hariduse programmi soovitatud pikaajalises planeerimises / Toimetanud T.N. Doronova jt, pööratakse palju tähelepanu kollektiivsetele töövormidele, kus individuaalse lapse tulemus on kvalitatiivselt vähem jälgitav.

Eelkooliealiste laste isikliku arengu taset peegeldavad emotsionaalse suhtumise taseme diagnoosimise tulemused iseendasse (enesehinnang, "mina olen mõiste"), teistesse inimestesse, tegevuse tüüpi (kasvatustegevuseks eelduste kujunemine ja vanemas eelkoolieas laste koolis õppimise motivatsioon), suhtlemisoskused ja -oskused ning inimestevahelised suhted.

Koolieelsete lasteasutuste õpilaste kujunenud enesehinnangu taseme diagnostika tulemused aastatel 2013-2014. on esitatud allpool joonisel 4.

Joonis 4. Enesehinnangu tase 2013-2014

eneseteadlikkuse põhikomponentide verbaalse eneseesitluse uuring “Ma olen mõiste” näitab:

Väidete maht ületab 15 fraasi - 2014.a. (12 fraasi - 2012-2013), mis sisaldab 8-9 tunnuse kirjeldust - 2014. (6-7 märki - 2012-2013).

Ш Lapsed iseloomustasid komponente kõige põhjalikumalt

b I-füüsiline - 3-4 märki (4-5 märki - 2012-2013),

b Vaimne mina - 4 - märki (2-3 märki - 2012-2013),

b I-sotsiaalne - 3 märki (1-2 märki - 2012-2013).

Enamik fraaside tunnuseid on hinnangulise iseloomuga (aastatel 2012-2013 olid fraasid mittehinnavad või üldiselt hinnangulised).

Suhtlemisoskuste ja inimestevaheliste suhete arengu dünaamikat näitab grupi sidususe näitaja ja 2013-2014 valimiste vastastikkuse indeks. Joonis 5.

Joonis 5. Grupi ühtekuuluvuse ja vastastikkuse indeks 2013-2014.

Esitatud andmed näitavad madala (20-12%) ja kõrge (15-10%) enesehinnanguga laste arvu vähenemist ning piisava enesehinnanguga laste arvu kasvu (65-78%). ja grupi ühtekuuluvuse tase (0,30 - 0,43) ja vastastikkuse indeks (0,23 - 0,35).

Õppetegevuse eelduste kujunemise ja koolimotivatsiooni kujunemise tase lasteaia lõpetajate seas:

ь 45% (28% - 2012-2013) - ettevalmistusrühma õpilastel on kõrge arengutasemega eeldused õppetegevuseks: oma tegevuse vabatahtlik reguleerimine; käte peenmotoorika; vabatahtlik tähelepanelikkus, kõrge sooritusvõime, iseseisvus, tegevustempo ja -fookus rühmatöö tingimustes on kõrge, võtavad õppeülesande õigesti ja täpselt vastu, tuvastavad peamise elluviimise meetodi ja oskavad seda selgitada, on tähelepanelikud, järgivad juhiseid, on aktiivsed, näitavad üles initsiatiivi , uudishimu.

b 43% (70% - 2012-2013) - lastel on keskmised näitajad, s.o. Kohanemisperioodil võivad tekkida raskused kooliks.

b Madalad näitajad, st. halvasti arenenud käte peenmotoorika, vabatahtlik tähelepanu, tähelepanu on ebastabiilne, ei oska iseseisvalt töötada, teeb olulisi vigu ülesannete täitmisel; väljenduvad järgmised käitumisomadused - aeglane töötempo, vajab täiendavat abi, saab töötada ainult isikliku järelevalve all; inhibeerimist täheldatakse 12% (2% - 2012-2013) lastest.

b 67%-l ettevalmistusrühma õpilastest on koolist õiged ja terviklikud ettekujutused; õppimissoov põhineb terviklikel ja õigetel ideedel; motiveeritud õpetuse olulisuse teadvustamisest; huvi õppimise vastu; koolitegevusse (koolimotivatsiooni kõrge tase).

koolieelne metoodik

b 33%-l lastest on soov õppida koolis pealiskaudsetel ideedel; motiveeritud ebaolulistest faktidest (keskmine koolimotivatsiooni tase).

b 23%-l vanema rühma õpilastest on koolis õppimise valmidus kõrge ja 8%-l lastest keskmine, 46%-l madal, 9%-l on koolis õppimise motivatsioon kõrge ja 9%-l on keskmine. tasemed.

Esitatud andmed võimaldavad meil järeldada:

b maksimaalse laste arvu enesehinnang on piisav;

b lasterühmade suhete heaolu tase kasvab;

ь õppetegevuse eelduste kõrge ja keskmine tase on kujunenud 88%-l koolieelse lasteasutuse lõpetanutest;

ь vanemas koolieelses eas õpilastel - 67% - on välja kujunenud kõrge koolimotivatsioon ja positsioonilised motiivid.

Psühholoogiline ja pedagoogiline tugi koolieelsetes lasteasutustes sisaldab järgmisi komponente: Õpilaste arengu psühholoogiliste ja pedagoogiliste tunnuste süstemaatiline jälgimine. Sotsiaal-psühholoogiliste tingimuste loomine iga lapse isiksuse arenguks.

MDOU nr 17 "Petushok" tegevuse analüüs aastatel 2012-2014 näitab ebarahuldavate tulemuste peamisi põhjuseid:

Vaja on eelkooliealiste laste neuropsühhiaatriliste häirete ennetamise süsteemi, mis mõjutab bioloogilisi tegureid, individuaalseid isiksuseomadusi ja mikrosotsiaalseid tingimusi (perekonnas ja lasteaiasiseselt) või jätkab tööd positiivse “mina- kontseptsioon” kõigist õppeprotsessi ainetest.

Puudub kehalise kasvatuse ja perega tehtava tervisetöö ning füüsilise arengu individuaalse töö jälgimise süsteem.

l Vikerkaare lasteaia eelkooliealiste laste kasvatamise, arendamise ja hariduse programm / Toimetanud T.N. Doronova jt ei lahenda täielikult koolieelsete lasteasutuste õpilaste intellektuaalse arengu probleeme.

Põhjused, mis mõjutavad eelkooliealiste laste kõnevõime madalat arengutaset:

b piisava kõnekoormuse puudumine kõnearenduse tundide kavandamisel, Vikerkaare lasteaia eelkooliealiste laste kasvatus-, arendus- ja haridusprogramm / Toimetanud T.N. Doronova ja teised;

ь Vikerkaare tn pikaajaliste plaanide järgi töötavad koolieelsete lasteasutuste õpetajad ei pööra piisavalt tähelepanu kõikide koolieelsete programmide puhul kehtivatele „Ajutistele nõuetele“.

Sellest tulenevalt on Vikerkaare lasteaia eelkooliealiste laste kasvatamise, arendamise ja hariduse programm / Toimetanud T.N. Doronova jt ei lahenda täielikult koolieelsete lasteasutuste õpilaste intellektuaalse arengu probleeme. Keskkoolide munitsipaalharidusasutuste töötajate tööjõu stimuleerimise süsteemi loomine,

Ш Tootmiskoosolekud,

Ш Reglemendi väljatöötamine (võistlused, loomingulised rühmad jne),

Ш Diagnostika administratsiooni nõudmisel,